Eesti Rahvusraamatukogu ja Justiits- ja Digiministeerimi algatatud kampaania „Ütleme tehisarule tere“ soov on tuua digiriik inimestele lähemale. Lisaks raamatukogudes toimuvatele töötubadele on inimestel võimalik läbida ka põhjalik algtaseme e-kursus “Ole tehisaruteadlik” Digiriigi Akadeemia platvormil.
Tule meie juurde ja ütleme üheskoos tehisarule tere! Üks on kindel – AI ehk tehisintellekt on tulnud selleks, et jääda. Kui Sa soovid teada, mis imevigur see tegelikult on, kuidas töötab ning kuidas see enda kasuks tööle panna, siis tule meie juurde töötuppa!
Meie juurest saad uued oskused ja teadmised, endapoolt peab olema julgus uurida ja katsetada.
Esimene töötuba toimub juba 20. oktoobril kell 14.00-15.30 Rakvere Raamatukogu 2. korrusel.
Esimese koolituse viivad läbi raamatukoguhoidjad Marju Saluste ja Pille Toompuu.
Töötuppa on registreerimine oluline!
Pane ennast mugavalt kirja www.teretehisaru.ee või anna sellest meile teada Rakvere Raamatukogus, saada kiri See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 322 5960.
Töötuppa tule enda arvutiga, arvuti puudumisel anna sellest meile registreerides teada.
Töötoad toimuvad:
- 20. ja 27. oktoober kell 14.00-15.30
- 3., 10., 17. ja 24. november kell 14.00-15.30
- 1., 8., 15., 22. ja 29. detsember kell 14.00-15.30
Eile oli meil külas Katrin Jürgens Sagadi looduskoolist, kes kutsus huvilistele avastama seente põnevat maailma ning rääkis nende olulisusest, rollist ja mõjuvõimust. 
Katrinil olid kaasas ka binokulaarid, mille abil sai seeni lähemalt uurida. Täpsema silmaga vaatajatel õnnestus märgata ka ussikesi. Lisaks sai proovida mõnda põnevat seenejooki – raviva toimega põdrasamblateed ja maitsvat teeseenejooki ehk kombuchat.
“Mina leian, et seenelkäimine on kvaliteetaeg perega, sideme loomine lähedaste ja loodusega,” sõnas Katrin Jürgens.
Loengu pealkiri “Seente maailm” osutus väga märgiliseks, sest seentel on meie elus oluline roll. “Kas meil oleks külmkappe, kui poleks seeni, mis toiduainetel hallitama lasevad minna? Või kas maailmas oleks sellisel kujul alkoholitootmist, kui poleks seeni?” viskas Katrin õhku. Seente mõju ulatub aga palju kaugemale, näiteks on samblikud olulised parfümeerias ning seenemütseeli kasutatakse ka uute materjalide tootmisel.
Seente maailm on igatahes põnev - metsas võib leida isegi helendavaid seeni! “Kindlasti on veel midagi, mis meelde ei tulnud või mida… me lihtsalt veel ei tea!” lõpetas Katrin Jürgens oma ettekande.
Lõpetuseks väike mõistatus:
Mis om: nöps, tops, tass, taldrik?
Kirjanduslikud paigad Lääne-Virumaal
© 2026 Rakvere Raamatukogu